8. oktoobril kogunes Tallinna Ülikoolis IThoo arenguprogrammi teisele kohtumisele 14 koolimeeskonda. Seekord keskenduti õppijate digipädevuse ja informaatikapädevuse arendamisele ning sellele, kuidas kujundada koolis terviklik ja järjepidev lähenemine IKT-oskuste õpetamisele.
Kohtumise üheks olulisemaks lähtekohaks olid koolide esimesed kodutööd, mille raames analüüsiti seniseid tegevusi, strateegilisi dokumente ja õpetajatele pakutavat tuge. Analüüsidest selgus, et koolides tehakse juba praegu palju sisulist õppijate ja õpetajate digipädevuse ning informaatikapädevuse arendamiseks. Samas tõstatus oluline küsimus: kas koolil on tervikpilt sellest, kes, millal, millises mahus ja milliseid oskusi arendab?
Näiteks võib autoriõiguste teema olla käsitletud nii eesti keele ja kirjanduse, kunstiõpetuse kui ka informaatika tundides. Kuid kas õpetajad teavad, mida kolleegid juba õpetavad? Kas oskuste arendamine toimub järjepidevalt läbi kooliastmete või jäävad mõned teemad hoopis katmata?
Digipädevus ja informaatika – seotud, kuid mitte samatähenduslikud
Kohtumise esimeses pooles mõtestati digipädevuse ja informaatika erinevusi ning omavahelisi seoseid. Tutvuti õppija digipädevusmudeli, õpetaja digipädevusmudeli DigCompEdu ja informaatika ainekavaga. Eraldi tähelepanu pöörati ka tehisintellekti kasutamisega seotud pädevustele ning kriitilise mõtlemise, eetika ja digiturvalisuse tähtsusele.
Oluline oli mõista, et digipädevus ei tähenda üksnes digivahendite kasutamise oskust ning informaatika õpetamine ei piirdu arvutiprogrammide kasutamisega. Informaatika hõlmab muu hulgas programmeerimist, algoritmilist mõtlemist ja probleemilahendust. Mõlemal on õppija arengus oma roll ning nende õpetamine eeldab läbimõeldud koostööd.
Oma kooli teekonna mõtestamine
Praktilises tööosas pöördusid koolimeeskonnad tagasi oma esimeste kodutööde ja kaardistuste juurde. Analüüsiti, milliseid tõendusmaterjale oli kogutud, keda koolis kaasatud ning millised arenguvajadused olid esile kerkinud.
Olulisel kohal oli ka kogemuste jagamine teiste koolide ja mentoritega. Nn kriitiliste sõprade aruteludes said meeskonnad tutvustada oma senist analüüsiprotsessi, jagada väljakutseid ning saada täpsustavate küsimuste ja tagasiside abil uusi vaatenurki.
Kuidas jõuda üksikutest tegevustest tervikliku õpiteeni?
Pärastlõunal keskenduti kooli õppekava arendamisele. Arutleti selle üle, kuidas muuta olemasolevad tegevused nähtavaks ning kujundada neist süsteem, milles õppija oskused arenevad järjepidevalt ühest klassist ja kooliastmest teise.
Ühe praktilise võimalusena tutvustati õppekava maatriksit, mis aitab kaardistada, millistes õppeainetes ja klassides konkreetseid oskusi arendatakse, kus esineb kattuvusi ning millised õpitulemused võivad jääda katmata.
Rõhutati, et eesmärk ei ole luua kõikidele koolidele ühesugust mudelit. Oluline on, et igal koolil kujuneks oma vajadustest ja võimalustest lähtuv terviklik lähenemine, milles on selgelt kokku lepitud, mida õpilane peab oskama, kuidas ja millal neid oskusi õpetatakse ning kes selle eest vastutab.
Kohtumise keskne sõnum oli, et enne uute tegevuste kavandamist tuleb mõista, mida koolis juba tehakse. Alles seejärel saab teha põhjendatud otsuseid, milliseid tegevusi jätkata, omavahel lõimida või juurde luua.
Järgmised sammud
Kohtumiselt saadud teadmiste ja arutelude põhjal jätkavad koolimeeskonnad oma arengu- või tegevuskavade koostamist. Järgmise kodutöö raames kavandatakse arenguvajadustest lähtuvaid sekkumistegevusi ning analüüsitakse kasutatavat õppevara.
Järgmine IThoo kohtumine toimub 12. novembril.
IThoo arenguprogramm toetab koole informaatikaõppe ja digipädevuse süsteemsel arendamisel, pakkudes koolimeeskondadele koolitusi, mentorlust ja praktilisi töövahendeid oma kooli arenguteekonna kujundamiseks.