Programmis osaleb kooli juhtgrupp, kes veab arengutegevusi oma koolis. Meeskonda kuulub vähemalt üks kooli juhtkonna liige. Soovituslikult kuuluvad meeskonda ka: informaatikaõpetaja või informaatikaga seotud aine õpetaja; haridustehnoloog; teised kooli töötajad, kelle roll on seotud digipädevuse, õppekava või kooli arendamisega.

Meeskonna suurus ja koosseis sõltuvad kooli vajadustest ja kooliastmetest.

Õppeaasta jooksul toimub vähemalt neli arenguprogrammi kohtumist, mis paiknevad regulaarselt üle õppeaasta.

Kohtumistel tegeleb kool:

• informaatika ainekava ja selle rakendamise võimalustega;
• digipädevuse ja informaatikapädevuse mõtestamisega;
• koolisiseste rollide ja vastutuse läbimõtlemisega;
• õppematerjalide, õppekeskkondade ja tehnoloogiliste võimaluste analüüsimisega;
• muutuste juhtimisega koolis;
• oma kooli arengueesmärkide ja tegevuste kavandamisega.

Kohtumiste eesmärk ei ole ainult uusi teadmisi saada, vaid kasutada neid oma kooli arendamiseks.

Pogrammi alguses teeb kooli meeskond enesehindamise, mille abil vaadatakse üle, milline on kooli hetkeseis informaatikaõppe ja IKT-oskuste arendamisel. Enesehindamise eesmärk ei ole koole omavahel võrrelda. See aitab koolil leida enda kõige olulisemad arengukohad ja valida, millega programmi jooksul tegeleda.

Programmi lõpus tehakse enesehindamine uuesti, et vaadata, mis on õppeaasta jooksul muutunud.

Igal programmis osaleval koolil on mentor, kes toetab kooli kogu arenguteekonna jooksul. Mentor osaleb arenguprogrammi kohtumistel ning kohtub kooli meeskonnaga ka kohtumiste vahel. Mentor ja kool kohtuvad vähemalt kord kuus või nendel kuudel, mil arenguprogrammi ühiskohtumist ei toimu. Vähemalt üks mentorkohtumine toimub koolis kohapeal.

Mentor aitab:

• mõtestada enesehindamise tulemusi;
• seada realistlikke, kuid piisavalt ambitsioonikaid eesmärke;
• kavandada ja ellu viia tegevusi;
• leida sobivaid materjale, tööriistu ja häid praktikaid;
• lahendada programmi jooksul tekkivaid küsimusi ja takistusi;
• hoida kooli meeskonda kokkulepitud arengusuunal.

Mentor ei tee arenguplaani kooli eest. Otsused ja arengutegevused jäävad kooli enda juhtida.

Programmi keskne praktiline tulemus on koolipõhine strateegia või tegevuskava, mis aitab muuta informaatikaõppe ja digipädevuse arendamise süsteemseks.

Tegevuskava lähtub kooli enesehindamisest ja tegelikest vajadustest ning aitab kokku leppida:

• kuhu kool soovib jõuda;
• millised teemad vajavad esmajärjekorras arendamist;
• mida selleks konkreetselt tehakse;
• kelle vastutus on erinevaid tegevusi juhtida;
• milliseid ressursse ja tuge on vaja;
• kuidas hinnatakse, kas kokkulepitud muutused on toimunud.

Eesmärk ei ole koostada dokumenti dokumendi pärast. Tegevuskava peab olema töövahend, mida kool saab kasutada ka pärast programmi lõppu.

Programmi lõpuks on koolil selgem arusaam sellest, kuidas informaatikat õpetada, kuidas toetada õppijate digipädevust ning kuidas jagada selleks koolis rolle ja vastutust. Kõige olulisem tulemus on konkreetne järgmiste sammude plaan, mille järgi saab kool arengut jätkata.