12. novembril kohtusime Tallinna Ülikoolis kolmandat korda IThoog arenguprogrammis osalevate koolimeeskondadega. Kui varasematel kohtumistel keskendusime koolide hetkeolukorra kaardistamisele, arenguvajaduste mõtestamisele ja eesmärkide seadmisele, siis seekord oli fookuses tegevuskavade analüüs ja kavandatud muutuste elluviimine.
Päeva alustasime kriitiliste sõprade aruteluga, kus koolimeeskonnad said võimaluse vaadata üksteise tegevuskavasid värske pilguga. Mängulise ülesande käigus kehastuti Haridus- ja Teadusministeeriumi haridustehnoloogia vanemnõunikeks, kelle ülesanne oli hinnata kavandatud tegevuste põhjendatust ja anda edasiviivat tagasisidet. Arutleti selle üle, kas planeeritud tegevused aitavad lahendada tuvastatud probleeme, millist muutust soovitakse õpetajate tegevuses või õppijate kogemustes saavutada ning kuidas seda hinnata.
Koolid arutasid ka seda, kuidas toetada õpetajate koostöist õppimist, kavandada koolitusi ja nõustamist ning tagada juhtkonna tugi muutuste elluviimisel. Eriline väärtus oli seniste praktikate (nippide ja trikkide) jagamisel.
Üks päeva olulisemaid sõnumeid oli, et tegevuse läbiviimine ei tähenda veel muutuse saavutamist. Koolituse korraldamine, juhendi koostamine või uue õppetegevuse katsetamine on alles samm soovitud tulemuse suunas. Oluline on mõelda, mis peaks nende tegevuste tulemusel koolis päriselt teisiti olema ja mille põhjal saame seda hinnata.
Koolide aruteludest ja taipamistest kerkis esile ka üks huvitav mõiste – digimiinimum. Kuigi õppekava ja digipädevusmudel annavad suuna, millist informaatika ja digipädevust õppijates kujundada, tekib küsimus, kes vastutab selle eest, et need oskused ka päriselt omandatakse ja ka säilivad. Näiteks kui laps õpib 1. klassis digikeskkonda sisse logima, siis võiks eeldada, et ta oskab seda ka 5. klassis. Aga kas oskab? Kes vastutab oskuste järjepideva arendamise ja rakendamise eest eri õppeainetes ja kooliastmetes? Sama küsimus puudutab ka õpetajate digipädevust ja täienduskoolitusi – millised baasoskused peaksid õpetajal olema, et ta saaks koolitusel sisuliselt osaleda, ning kuidas toetada neid, kellel vajalikud eelteadmised veel puuduvad? Digimiinimum ei ole seega pelgalt oskuste loetelu, vaid ka küsimus vastutusest, järjepidevusest ja kokkulepetest.
Nüüd liiguvad koolid järgmisse etappi – kavandatud sekkumiste elluviimiseni. Järgmine ühine kohtumine toimub 2027 jaanuaris.
IThoog ei ole lihtsalt arengukava analüüs ja tegevuskava koostamine – eesmärk on käivitada koolides läbimõeldud, tõenduspõhiseid ja kestvaid muutusi informaatika õpetamises ning õppijate digipädevuse arendamises.